6. Kuulmise säilitamine – Kontroll
Ohutuse ekspertkeskus
Kuulmiskontroll

Töötajate kuulmiskontrollid

*Kuulmise jälgimine

Pikaajaline kokkupuude ohtliku müraga võib kahjustada töötaja tervist. Jälgige müraga kokkupuutuvate töötajate kuulmise seisundit, tuvastage muutused ja võtke meetmeid, et vältida kuulmiskahjustuse süvenemist.

Mine teemasse:

Kuidas teada, kas müra kahjustab meie töötajate kuulmist?

  • Audiomeetrilise uuringu programm

    Audiomeetrilise uuringu programm kontrollib töötajate kuulmislävesid ja jälgib neid aja jooksul. Eesmärgiks on tuvastada kuulmismuutused, mis võivad viidata mürast põhjustatud kuulmiskaotuse (NIHL) algstaadiumile. Märkide ja sümptomite piisavalt varajane tuvastamine võimaldab tööandjatel sekkuda enne sümptomite süvenemist. Seetõttu on audiomeetrilise uuringu programmi eesmärk tagada tõhusad järelmeetmed.

    Audiomeetrilise jälgimise programmid kujutavad endast kuulmislävede kontrollimist järjepideval standardiseeritud viisil väljaõppinud pädeva personali poolt. Ruumis, kus uuringut tehakse, peab olema piisavalt vaikne, et minimeerida tegurid, mis segavad korrektsete kuulmislävede mõõtmist. Lähte-kuulmiskontrolli (audiogramm), mis on tehtud enne töötaja esimest kokkupuudet ohtliku müraga, võrreldakse seejärel hilisemate rutiinsete kuulmiskontrollidega. Tavaliselt tehakse kontrolli kord aastas ja saadud tulemused aitavad tuvastada probleeme, nagu kuulmisläve muutused.

    Audiomeetrilise uuringu programme saab läbi viia mitmel moel, sh ettevõttes teostatavate uuringutena, mobiilsete teenusepakkujate abil või tervisekliinikus. Uuringuid võib läbi viia audioloog või arst, aga enamasti teevad seda audiomeetriatehnikud või vastava väljaõppega töötervishoiuõed. Probleemsed audiogrammid peab üle vaatama audioloog või arst, et saaks paika panna järelmeetmed. Mõnel juhul on vajalik meditsiiniline järelkontroll. Kui esineb kuulmiskaotus, saab spetsialist aidata kindlaks teha, kas see on põhjustatud töökohal olevast mürast.

    Audiomeetrilisi tulemusi saab kasutada töötajatele individuaalse teabe andmiseks nende kuulmise seisundi kohta. Samuti saab analüüsida kogu audiomeetrilist andmebaasi, et avastada trende ja välja töötada asjakohased sekkumiskavad. Kuulmiskontrollide tulemuste alusel tuleb rakendada järelmeetmeid.

Olulisemad punktid

    • Rutiinsed kuulmiskontrollid aitavad avastada ohtliku müraga liigse kokkupuute varajasi märke.
    • Tõhusad järelmeetmed töötajate suhtes, kelle kuulmises on muutusi, aitavad vältida mürast põhjustatud püsivat kuulmiskaotust.
    • Kvaliteetse audiomeetrilise uuringu programmi aluseks on ühtsed protseduurid, standardiseeritud läbiviimise kord ja pädev personal.
    • Kuulmisuuringute tulemuste hoolikas ülevaatamine aitab kindlaks määrata, missuguseid järelmeetmeid on vaja võtta ja kas töökoha müra on ohuteguriks.
    • Audiomeetriline andmebaas annab pildi müraga kokkupuutuvate töötajate kuulmise seisundist ja seda saab kasutada trendide tuvastamiseks ja sekkumiskavade väljatöötamiseks.

Põhimõisted

Kuulmise säilitamise põhimõisted (PDF, 249 KB)

  • • Iga-aastane audiogramm

    • Audiogramm

    • Audioloog

    • Lähteaudiogramm

    • Uuendatud lähteaudiogramm

    • Bioakustiline simulaator

    • Kalibreerimine

    • Detsibell

    • Kuulmistase

    • Kuulmislävi

    • Herts

    • Maksimaalsed lubatud ümbritsevad müratasemed
    • Mürast põhjustatud kuulmiskaotus
    • Töötervishoiuspetsialist kuulmise säilitamise alal
    • Püsiv kuulmisläve muutus
    • Probleemne audiogramm
    • Professionaalne järelevaataja
    • Kordusaudiogramm
    • Standardne kuulmisläve muutus (STS)
    • Ajutine kuulmisläve muutus

Audiomeetrilise uuringu eesmärgid

  • Audiomeetrilise uuringu eesmärgid
    • Kuulmise kontrollimine jooksva seireprogrammiga kuulub kuulmiskaotuse ennetusprogrammi tervisekontrolli (HLPP) hulka. Töötajaid, kes puutuvad kokku ohtliku müraga, tuleb kontrollida regulaarselt. Kuulmiskontrolli eesmärk on tuvastada väiksed muutused kuulmises, mis võivad olla liigse müraga kokkupuute sümptomiks. Töötajate puhul, kellel vaatamata ohtlikule mürale muutusi kuulmises ei esine, eeldatakse, et nad on hästi kaitstud. Seevastu need, kellel esineb kuulmisläve muutusi, vajavad sekkumiskava.
    • Kuulmisuuringuid võib teha ka selleks, et hinnata töötaja sobivust konkreetsele tööle, kui selle töö puhul on üheks kriteeriumiks hea kuulmine. Näiteks lennuki piloodi või elukutselise veoautojuhi loa saamiseks peab kuulmine olema piisavalt hea, et vastaks nõuetele.
    • Kuulmise hindamist võib läbi viia ka selleks, et teha selgeks kuulmiskaotuse põhjus ja jõuda selgusele, kas kuulmiskaotus on seotud tööga.

Audiomeetrilise uuringuga alustamine

Audiomeetrilise uuringu põhialused

  • Nagu sätestatud Euroopa füüsikaliste mõjurite (müra) direktiivis 2003/10/EÜ, peab kõikidel töötajatel, kelle kokkupuude ületab meetmete ülemise lähteväärtuse, olema õigus kuulmiskontrollile arsti või mõne muu kvalifitseeritud isiku poolt, kes tegutseb arsti vastutusel. Samuti on profülaktilisele audiomeetrilisele uuringule õigus töötajatel, kelle kokkupuude müraga ületab meetmete alumisi lähteväärtusi. Vaadake müraga kokkupuute andmeid mürauuringute registritest/aruannetest. Mürauuringud aitavad selgusele jõuda, missugused alad, tööd ja/või isikud asuvad meetmete tasemel või sellest ülevalpool.
  • Teadmine, kui palju töötajaid aastas kontrollitakse, aitab kindlaks määrata parima meetodi kuulmisuuringute läbiviimiseks. Mõelda tuleb mitmetele teguritele, nagu kvaliteet, töötaja aeg väljaspool tööd, paindlikkus, ruum, personal, juurdepääs registritele ja programmi kogumaksumus. Eesmärk on paika panna tugev pikaajaline programm, mis on stabiilne ja katkematu. Pidage meeles, et halva kvaliteedi hind võib olla kõrge, mitte ainult rahas, vaid raisatud ajas ja energias ning töötaja tervise, tootlikkuse, moraali ning töötaja vastutuse koha pealt.

  • Uuringute ajaline planeerimine sõltub uuringute läbiviimiseks valitud meetodist. Näiteks võib uuringud jaotada kogu aasta peale või neid võib teha igal aastal samal kuul või nädalal. Siin on mõned punktid, millele uuringute ajalise planeerimise juures mõelda: aeg aastas või aastaaeg, töövahetuse algus ja lõpuajad ning kas töötajad saavad tööülesannetest eemal olla. Töötajad, kes vajavad lähteuuringut peavad vältima töökohas müraga kokkupuudet uuringule eelneva 14 tunni jooksul või kandma enne uuringut kuulmiskaitsevahendit.

    Kuulmiskontrollide läbiviimine annab ka võimaluse töötajatega suhtlemiseks. Neile saab anda lisakoolitust ja kontrollida saab kuulmiskaitsevahendi olukorda ja sobivust.

  • Kui uuringud on lõpule viidud, järgneb sellele tavaliselt järeltegevus. See tähendab, et nende töötajatel andmed, kellel esinevad olulised muutused kuulmises, kuulmiskaotuse sümptomid või kelle uuringutulemused on küsitavad, peab üle vaatama meditsiinipersonal, et kindlaks määrata, kas ja missugust edasist sekkumist on vaja.
  • On erinevaid järelmeetmeid, mis võivad olla vajalikud, lähtudes audiomeetrilise uuringu tulemustest ja töötaja esitatud teabest terviseloo kohta. Mõned järelmeetmed on kohustuslikud ja teisi võib rakendada soovi korral. Kasuks tuleb töötamine koos arsti või audioloogiga, et välja selgitada järelmeetmete ja sekkumise vajadused. Mõned järelmeetmete näited on järgmised: kordusuuringud ja -koolitus töötajatele, kellel on esinenud standardse kuulmisläve muutusi (STS), mittetäieliku või kehtetu uuringutulemusega töötajate uuesti kontrollimine, haiguslike seisundite sümptomitega töötajate suunamine arsti või audioloogi juurde, kuulmiskaitsevahendite sobivuse katsetamine, töökoha ohtude uurimine, tööga seotud kuulmiskaotuse kindlaks tegemine.
Audiomeetriline uuring Trifecta

Ülevaade audiomeetrilisest uuringust

Vaata audiomeetrilise uuringu põhialuseid

Järgnevalt on toodud lühike ülevaade audiomeetrilisest uuringust. Erinõuded võivad ELi liikmesriikides olla erinevad, lisainformatsiooni saamiseks vaadake alati riiklikke õigusakte.

  • Kes peab läbima audiomeetrilise uuringu? Kes võib uuringut läbi viia?

    Kes vajavad audiomeetrilist uuringut?

    Audiomeetrilise jälgimise programmi tuleb arvata kõik töötajad, kelle müraga kokkupuude on meetmete ülemine lähteväärtus LEX 8h = 85 dB(A) või suurem.

    Kes võib audiomeetrilisi uuringuid läbi viia?

    Uuringuid võib läbi viia pädev isik, nagu audioloog, töötervishoiuõde või arst.

    • Audiomeetriline uuring peab töötajatele olema tasuta.
    • Audiomeetrid peavad vastama konkreetsetele seadmetele ja kalibreerimisele esitatavatele nõuetele.
    • Uuringut tuleb teostada kooskõlas riiklikke õigusaktidega.

  • Lähteuuringud

    Lähtemõõtmisi tehakse uue töötaja värbamisel, kui on muutusi müra mõõtmistulemustes või kui võetakse käiku uued seadmed. Vaadake täpsemat teavet, sh uuringute sageduse kohta, oma riiklikke õigusaktidest.

    Kordusuuring

    Tavaliselt tehakse kordusuuringuid kord aastas, kui töötajal esineb kuulmisläve muutusi lähteolukorraga võrreldes. Vaadake lisateavet oma riiklikest õigusaktidest.

  • Uuringuid viiakse läbi audiomeetrilises kabiinis/ruumis, mis vastab kindlatele nõuetele. Küsige sellekohast teavet audioloogilt, töötervishoiuõelt ja muudelt pädevatelt asutustelt.

Kas olete mõelnud...?

Vastused levinud küsimustele

Allikad audiomeetrilise uuringu kohta

Kuulmise säilitamise põhimõisted (PDF, 370 KB)

  • TÄHTIS MÄRKUS. See teave põhineb praegu valitud riigis kehtivatel nõuetel. Teise riigi nõuded või kohalikud nõuded võivad olla erinevad. Vaadake alati kasutusjuhiseid ja järgige riiklikke õigusakte. See lehekülg sisaldab ülevaadet üldisest teabest ja seda ei tohiks aluseks võtta konkreetsete otsuste tegemisel. Selle teabe lugemine ei tõenda ohutuse ja tervisekaitse alast pädevust. Teave on asjakohane avaldamise kuupäeva seisuga ja siin viidatud nõuded võivad tulevikus muutuda. Seda teavet ei saa võtta eraldiseisvana, sest sellega käib tihti kaasas täiendav ja/või selgitav teave. Järgida tuleb kõiki kohaldatavaid riiklikke seadusi ja eeskirju.

    lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust kohaliku 3M kontoriga.

Juriidiline teave
|
Privaatsuspõhimõtted
|
Küpsiste eelistused
© 3M 2021. Kõik õigused kaitstud.
Jälgige meid