Audiomeetrilise uuringu põhialused
Kuulmiskontrolli (audiomeetria) programmi paika panemine
Audiomeetriliste uuringute programme saab läbi viia mitmel erineval viisil. Parima valiku tegemine sõltub tavaliselt sellest, mida teie ettevõte vajab, erinevate mudelite eelistest ja puudustest arusaamisest ja sellise mudeli valimisest, mis on kõige mõistlikum tööandja ja töötajate jaoks.
Üldiselt saab laialt kasutatavad mudelid liigitada järgmiselt:
- Ettevõttesisene – tööandjal on spetsiaalne ruum, seadmed ja personal, et kuulmisuuringuid kohapeal läbi viia.
- Mobiilse teenuse pakkuja – kolmandast isikust teenusepakkuja tuleb töökohale koos oma seadmete ja personaliga, et läbi viia uuringuid, tehes seda enamasti mobiilsetes bussides või haagistes.
- Ettevõtteväline meditsiiniline/audioloogiline kliinik või haigla – töötajad lähevad ettevõttevälisesse asutusse, mis pakub kuulmisuuringute tegemise teenuseid.
- Kombineeritud mudel – kahe või enama mudeli kasutamine lähte-, iga-aastaste ja järelkontrollide tegemiseks.
Iga-aastaselt kontrollitavate töötajate arv on tavaliselt tegur, mille alusel otsustada, missugune teenusemudel kõige paremini sobib.
Audiomeetriliste uuringute programmid vajavad kuulmiskontrollide läbiviimiseks kvalifitseeritud inimesi ning samuti spetsialisti, kelleks võib olla kas audioloog või arst, et teostada programmi üle järelevalvet ja üle vaadata nn probleemsed audiogrammid. Audiomeetriatehnik või töötervishoiuspetsialist kuulmise säilitamise alal (OHC) tähendab inimest, kes viib läbi kuulmiskontrolle. Suurematel tööandjatel võivad olla ettevõttesisesed töötervishoiuteenistused, mis võivad läbi viia audiomeetrilisi uuringuid. Kui ettevõttesisene osakond puudub, tuleb teil ühendust võtta asjakohase töötervishoiuteenuse pakkujaga, mille leidmiseks võite pöörduda oma kohaliku kutseühingu poole.
Tavaliselt viivad audiomeetrilisi uuringuid läbi audioloogid, arstid või töötervishoiuõed.
Kui olete paika panemas ettevõttesisest audiomeetriliste uuringute programmi, läheb teil vaja erinevaid seadmeid. Enimkasutatavate seadmete hulgas on järgmised:
- Audiomeeter – seade, mida kasutatakse kuulmistundlikkuse mõõtmiseks erinevate sagedustega puhastoonide abil. Audiomeetril on kuularid, mis peavad olema audiomeetrile kalibreeritud. Audiomeetreid on erinevaid, sealhulgas manuaalsed, mikroprotsessoriga ja arvutiga juhitavad.
- Otoskoop – ereda valguse ja suurendava läätsega seade, mida kasutatakse väliskõrva ja kuulmekile vaatamiseks. Enne kuulmiskontrolli tegemist ja kuulmiskaitsevahendite sisestamist on kasulik teada kuulmekäigu seisukorda.
- Bioakustiline simulaator – spetsiaalne seade, mida kasutatakse audiomeetri tulemuse kontrollimiseks. Igal kuulmiskontrolli teostamise päeval paneb tehnik kuularid simulaatorile ja kontrollib kiiresti selle kuulmisläve. Muutused bioakustilise simulaatori kuulmisläves võivad viidata audiomeetri talitlushäirele. Tehnikud kasutavad tihti selle seadme puhul nimesid „Bio Betty“ või „Oscar“ – need on nimed, mida kasutavad teatud toojad nende simulaatorite juures.
- Audiomeetrilise andmebaasi haldussüsteem – kommertstarkvara programm, mis on loodud spetsiaalselt audiomeetriliste andmete ja seonduvate kuulmise säilitamise andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja talletamiseks. Audiomeetrilise andmebaasi haldussüsteemi kasutamine saab aidata registripidamisel, aruannete loomisel ja trendianalüüside tegemisel.
-
Mis on „probleemne audiogramm“?
Probleemne audiogramm on audiogramm, mis näitab suurt erinevust kahe kõrva kuulmislävedes, ebatavalist kuulmiskaotuse konfiguratsiooni, mis on atüüpiline mürast põhjustatud kuulmiskaotuse korral, ja audiogramm, mis ei ole korratav. Need audiogrammid peab üle vaatama pädev isik, nagu audioloog, otolarüngoloog või muu arst.
Tihti annab professionaalne järelevaataja tööandjale ja/või audiomeetria spetsialistile juhiseid probleemsete audiogrammide tuvastamiseks.
-
Ebanormaalsed kuulmisläved
Normaalsed kuulmisläved asuvad vahemikus 0–25 dB HL (kuulmistase). Kuulmislävesid, mis on suuremad kui 25 dB HL, peetakse normaalvahemikust väljas olevateks ja need näitavad kuulmiskaotuse olemasolu. On tüüpilisi kuulmiskaotuse mustreid, mida mõnikord seostatakse kuulmiskaotuse põhjusega.
Kuulmiskaotuse staadiumid:
25–40 dB kerge kuulmiskaotus, mis võib põhjustada raskusi vestluse jälgimisel suure suure müraga situatsioonides.
40–69 dB mõõdukas kuulmiskaotus, mille korral on suhtlemine raskendatud.
70–90 dB tõsine kuulmiskaotus, mille korral suhtlemine on oluliselt raskendatud enamuses olukordades, kus puudub võimendus.
>90 dB sügav kuulmiskaotus, mis takistab näost näkku suhtlemist, kui puudub võimendus, kõne lugemise võimalus ja/või kui ei kasutata viipekeelt.Kuulmislävesid, mis on kas väljaspool kuulmise normaalvahemikku või kuulmiskaotuse liigi puhul atüüpilised, loetakse ebanormaalseteks.
Kui kuulmisläved on ebanormaalsed, tuleb suuremat tähelepanu pöörata parima lahenduse leidmisele töötajate ja nende kuulmiskahjustustega tegelemiseks.
-
Kehtetud uuringud
Võib juhtuda, et uuringutulemused on kas mittetäielikud, nende tegemisel pole järgitud seaduslikke nõudeid või need ei näita töötaja tegelikku kuulmisvõimet. Kehtetuid uuringuid ei saa kasutada seaduslikele nõuetele vastamiseks ja nende abil ei saa tuvastada mürast põhjustatud kuulmiskaotuse varaseid staadiume. Mõnikord tuleb uuringut korrata, et korrigeerida vigu, mis on põhjustatud ebaõigetest katseprotokollidest või seadmete talitlushäiretest. Mõnikord on jälle töötaja vaja suunata audioloogi juurde põhjalikumateks uuringuteks.
-
Järelmeetmed kuulmisläve muutuste korral
Tööandja meetmed kuulmisläve muutuse tuvastamise korral – koolitus, kaitsevahendite parem sobivus, sobivuse katsetamine, kokkupuute andmete ülevaatamine, üldiste ohjemeetmete hindamine jne.
Audiomeetrilise uuringu programmi tulemusi tuleb hinnata, et kindlaks määrata, kas uuringud on korrektsed ja kas on kuulmises muutusi, mis nõuavad järelmeetmeid.
Kui tuvastatakse muutused kuulmisläves, kaaluge järgmist tegevuskava:
- Kindlustage, et kuulmiskaitsevahendeid kannaksid kõik töötajad, kelle päevane müraga kokkupuude on 85 dB(A) või suurem. Töötajad, kes enne kuulmisläve muutust kuulmiskaitsevahendeid ei kandnud, tuleb varustada sobiva kuulmiskaitsevahendiga, neile tuleb õpetada kaitsevahendi kasutamist ja hooldamist ning jälgida, et nad kannaksid kaitsevahendit iga kord, kui puutuvad kokku ohtliku müratasemega.
- Teil võib osutuda vajalikuks vaadata üle, kas töötajale väljastatud kuulmiskaitsevahend sobib tööga ja kaitsevahendi kandjale. Kui see ei sobi, tuleb töötajale anda muu kuulmiskaitsevahend, millel on vajalik summutus. Töötajatel tuleb sobivust uuesti katsetada ja nad peavad saama uue kuulmiskaitsevahendite alase koolituse.
- Kui läheb vaja lisauuringuid või kui on alust arvata, et kuulmiskaitsevahendid põhjustavad terviseprobleeme, tuleb töötaja suunata audioloogilistele või meditsiinilistele uuringutele.
- Töötajat tuleb informeerida meditsiiniliste uuringute vajadusest, kui ilmneb haiguslik seisund, mis pole seotud kuulmiskaitsevahendite kasutamisega.
Allikad audiomeetrilise uuringu kohta
-
TÄHTIS MÄRKUS. See teave põhineb praegu valitud riigis kehtivatel nõuetel. Teise riigi nõuded või kohalikud nõuded võivad olla erinevad. Vaadake alati kasutusjuhiseid ja järgige kohalikke seadusi ja eeskirju. See lehekülg sisaldab ülevaadet üldisest teabest ja seda ei tohiks aluseks võtta konkreetsete otsuste tegemisel. Selle teabe lugemine ei tõenda ohutuse ja tervisekaitse alast pädevust. Teave on asjakohane avaldamise kuupäeva seisuga ja siin viidatud nõuded võivad tulevikus muutuda. Seda teavet ei saa võtta eraldiseisvana, sest sellega käib tihti kaasas täiendav ja/või selgitav teave. Järgida tuleb kõiki kohaldatavaid seadusi ja eeskirju. Lisateavet 3M™ E-A-Rfit™-i kohta leiate siit, samuti võite ühendust võtta oma kohaliku 3M-i esindajaga, et saada lisateavet ja leppida kokku proovimine.
lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust kohaliku 3M kontoriga.
Ekspertkeskused: Töötaja tervis ja ohutus
Eesti - Eesti
