Mõõtke müra kuulmise säilitamise programmiga
Müra mõõtmine on kuulmise säilitamise programmi (HCP) keskne osa. Mürauuringul saadud tulemused on aluseks ohtude vähendamist ja kaitsemeetmete võtmist puudutavate otsuste tegemisel.
Kas me vajame kuulmise säilitamise programmi (HCP)?
-
Kui teie ettevõtte töötajad töötavad mürarohketes alades, alustage mürauuringute läbiviimisega.
Euroopa füüsikaliste mõjurite (müra) direktiiviga 2003/10/EÜ sätestatakse tööandjatele kohustus kaitsta oma töötajaid müraga kokkupuute ohu eest. Direktiivis defineeritakse müraga kokkupuute piirväärtus ja kaks meetmete lähteväärtust.
Meetmete alumine lähteväärtus müraga kokkupuute tase 8h = 80 dB(A) ning tipphelirõhk 135 dB(C)
Meetmete ülemine lähteväärtus müraga kokkupuute tase 8h = 85 dB(A) ning tipphelirõhk 137 dB(C)
Müraga kokkupuute piirväärtus: müraga kokkupuute tase 8h = 87 dB(A) ning tipphelirõhk 140 dB(C)Olenevalt ohutasemest peavad tööandjad võtma meetmeid müraga kokkupuute ohu vähendamiseks. Kuulmiskaitsevahendid peavad olema töötajatele kättesaadavad alates meetmete alumisest lähteväärtusest ja rangelt kohustuslikud meetmete ülemise lähteväärtuse korral.
Kuulmiskaitsevahendite olulisus on müraga kokkupuute piirväärtuse saavutamisel selgelt põhjendatud.
Mürauuringud võivad olla lihtsad või keerulised ja neid peab teostama pädev isik, nagu Teie tervishoiu ja ohutuse meeskond või vastav nõustaja. Müra mõõtmise instrumente on väga erinevaid olenevalt müra liigist ja uuringu eesmärgist.
Mõõtke müra, et vastata olulistele küsimustele
- Kas me vajame kuulmise säilitamise programmi?
- Kas saame müra kontrollida?
- Kui suurt kuulmiskaitset on meil vaja?
Mõned näited, mis viitavad, et müra võib olla probleemiks Teie töökohal:
- Töötajad võivad kuulda kõrvades tinnitust või kohinat pärast kokkupuudet tugevate helidega.
- Tugeva müra tõttu peavad töötajad tõstma oluliselt häält, et neid kuuleks kahe meetri kaugusel olev kolleeg.
- Töötajad täheldavad ajutist kuulmislangust pärast töölt lahkumist.
Olulisemad punktid
-
- Kuulmise säilitamise programmi rakendatakse tavaliselt meetmete ülemise lähteväärtuseni jõudes või mõnel juhul meetmete alumise lähteväärtuse juures. lisainformatsiooni saamiseks vaadake oma riiklikke õigusakte.
- Töökeskkonna mõõtmine on heaks alguspunktiks.
- Personaalne mõõtmine (üksiktöötaja kokkupuude müraga) on vajalik, kui töötajad liiguvad palju ja müratasemed muutuvad märkimisväärselt.
- Müra mõõtmise lahenduste väljatöötamiseks võib vaja olla üksikasjalikke müramõõtmisi oktaavriba analüüsi kasutades.
Põhimõisted
-
• Meetmete tase (AL)
• Doos
• Dosimeeter
• Vahetusmäär
• Sageduse analüüs
• Meetmete lähteväärtused ja kokkupuute piirväärtused
• Mürauuringud
-
- Müramõõtur
- Ajaliselt kaalutud keskmine (TWA)
- Korrektsioon
Mürauuringutega alustamine
-
1. samm - ülevaatliku uuringu teostamine
Ülevaatlik uuring või jälgiv uuring võib olla esimeseks sammuks kõrge müratasemega alade tuvastamiseks. Eesmärgiks on tuvastada ohtliku müraga alad. Kui mõõdetud müratase on 80 dB(A) või rohkem, võib vaja minna täiendavaid mõõtmisi kokkupuuteohu hindamiseks.2. samm - mürataseme mõõtmine mürarohketes alades
Mürauuring on süstemaatiline meetod kindlate seadmete või tööülesannete helirõhu tasemete mõõtmiseks mingis alas või inimese läheduses. Mürauuringute liigid on järgmised:
- Baasuuring, mis aitab tööandjal teadvustada mürarikkad keskkonnad, koostada mürataseme ala kohta mürakaarte ja kindlaks määrata täpsemate uuringute vajalikkus. Tulemusi saab kasutada uuringukava koostamiseks. Uuringukava hinnatakse, kui palju mõõtmisi on vaja teha, et täpselt hinnata mürataset igas alas või iga ametikoha puhul.
- Täpsem uuring, mis hõlmab üksikasjalikku teavet konkreetsete tööülesannete, alade või seadmete kohta. Tulemusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks töötaja kokkupuude müraga, kuulmiskaitsevahendite eraldamiseks ning selgitamaks välja, kes peavad osalema kuulmise säilitamise programmis ja kes mitte.
- Müra kontrollimise uuring Eesmärk on kindlaks määrata ja esikohale seada mürast tuleneva ohu vähendamise võimalused, kasutades selleks kas tehnilisi või halduslikke meetmeid.
3. samm - müra uuringukava koostamine
Müra baasuuringute tulemused ja Teie tähelepanekud selle kohta, kuidas müra muutub tööpäeva jooksul, kuidas saate välja töötada uuringukava, et teada kui palju mõõtmisi on vaja teha hindamaks täpselt müraga kokkupuudet igas alas või iga tööülesande või ametikoha puhul. Üldiselt on vaja teha rohkem mõõtmisi, kui baasuuringu tulemused on lähedased müra lubatud kokkupuute tasemele ja kui mürauuringu tulemused on väga kõikuvad. Vähem mõõtmisi võib vaja minna siis, kui uuringutega saadud müratasemed jäävad julgelt allpoole lubatud taset ja kui müratasemed kõiguvad vähe.
Riskihindamise ja proovidele esitatavate nõuete juures lähtuge oma riiklikest õigusaktidest.4. samm - töötajate müraga kokkupuute analüüs
Töötajate müraga kokkupuute mõõtmine nõuab müratasemete keskmiste väärtuste arvutamist ajas. Müraga kokkupuute jälgimine on osa täpsemast mürauuringust. Müraga kokkupuute seire eesmärk on kindlaks määrata töötaja 8 tunni kaalutud keskmine väärtus LEX, 8 tunni vältel toimunud kokkupuude müraga või akumuleeritud müradoos töövahetuse jooksul (isiklik müradoos). Seda kasutatakse ka müra muutumise mõõtmiseks ajas mingi tööülesande puhul.
Müra mõõteinstrumentide tutvustus
Müra mõõteinstrumendid peavad olema vastupidavad ja usaldusväärsed ning sisaldama tarkvarasüsteemi, mis tuvastab, mõõdab, hindab ja raporteerib kõik töö- ja keskkonnaohutust puudutavad riskid.
Müramõõturid (SLM-id) mõõdavad helirõhu tasemeid reaalajas. Töökeskkonna mürauuringu teostamiseks on vaja vähemalt üldotstarbelist müramõõteriista (2. tüübi mikrofon) ja spetsiifilisi instrumendi seadistusi. Müramõõtur võib olla kõige lihtsam või keerulisemate funktsioonide ja võimalustega.
-
Lihtsad müramõõtevahendid
Mõõdavad ja kuvavad mürataseme reaalajas. Need ei arvuta välja keskmist ega salvesta tulemusi.
-
Keerulisemad müramõõturid
Lisaks müratasemete mõõtmisele ja kuvamisele arvutavad keerulisemad müramõõturid (SLM-id) ka keskmised helitasemed ajas või integreerivad need. See on oluline funktsioon, sest kuulmiskaotuse oht ja müraga kokkupuute piirväärtused põhinevad mõõdetud keskmistel helitaseme väärtustel. Neil seadmetel võivad olla ka spetsiaalsed filtrid, et mõõta impulssmüra/löögimüra, või oktaavriba filter, et jagada helispekter väiksemateks vahemikeks.
-
Isiklikud müra dosimeetrid
Isiklikud müra dosimeetrid on kaasaskantavad seadmed, mida töötajad kannavad pikema aja jooksul kogu töövahetuse kestel. Proovide võtmise perioodi lõpus arvutab mõõteinstrument automaatselt välja ajaliselt kaalutud keskmise, müradoosi ja muud olulised näitajad. Tööandjate tavapraktika on võtta proove, mis näitavad ühe töötaja isiklikku kokkupuudet müraga, kui töötajad liiguvad sagedasti ühest kohast teise ja/või kui müratasemed muutuvad.
-
Akustilised kalibraatorid
Kõiki müra mõõtmisvahendeid tuleb regulaarselt kalibreerida. Soovitatav on lasta instrumente kalibreerida kord aastas kas tootjal või akrediteeritud kolmandal isikul, et tagada mõõteseadme täpsus. Iga kord, kui müra mõõteinstrumenti kasutatakse, tuleb seda kontrollida antud instrumendi jaoks mõeldud akustilise kalibraatoriga. Mürataseme näit peab olema sama iga mõõteperioodi alguses ja lõpus.
-
Mikrofonid
Müra mõõtmisvahendeid liigitatakse mikrofoni täpsuse tüübi või klassi alusel. 2. tüübi (2. klassi) üldotstarbeliste instrumentide täpsus on +/– 2 dB. Enamike kuulmise säilitamise programmide müra mõõtmisvahendite jaoks piisab 2. tüübi instrumendist. Täpsemaid 1. tüübi instrumente võivad kasutada insenerid, et viia läbi üksikasjalikke müra kontrolli uuringuid, ning üldjuhul pole nende instrumentide kasutamine mürataseme baasuuringute jaoks vajalik.
-
Mobiiltelefonidel kasutatavad müra mõõtmise rakendused
On palju mobiiltelefonide ja tahvelarvutite jaoks mõeldud rakendusi, mida saab kasutada müra mõõtmiseks. Need rakendused võivad olla kasulikud, et informeerida töötajaid müratasemete kohta teie käitises ja näidata, kuidas erinevate alade ja tööülesannete müratasemed on erinevad. Mobiiltelefone ja tahvelarvuteid ei tohi aga kasutada tööalase kuulmise säilitamise programmi raames tehtavate mürauuringute läbiviimiseks, välja arvatud juhul, kui kasutatakse 2. tüübi mikrofoni ja kui seadme kalibreeringut kontrollitakse enne ja pärast iga mõõtmist.
Müra mõõteinstrumentide seadistused
-
Mürauuringu tulemused sõltuvad mõõtmisel kasutatud seadistustest. Vaadake kohalikest eeskirjadest kohaldatavaid erinõudeid.
Sobivate kuulmiskaitsevahendite valikuks piisab tihti müra mõõtmistest, mille juures kasutatakse mõõteseadmesse integreeritud A- ja C-korrektsiooniga filtreid. Need mõõtmised saavad anda väärtuslikku teavet müra karakteristikute kohta. Vaadake järgmisi näiteid.Näide 1. Kui erinevus C-korrektsiooniga heli ja A-korrektsiooniga heli vahel on vähem kui 2 (LC – LA ≤ 2), siis domineerivad kõrged/keskmised helisagedused.
Näide 2. Kui erinevus C-korrektsiooniga heli ja A-korrektsiooniga heli vahel on suurem kui 2 (LC – LA ≤ 2), siis domineerivad keskmised/madalad helisagedused. Mida suurem on erinevus, seda suurem on madalasagedusliku müra osakaal.
See teave võib olla väga vajalik erinevate tööde jaoks kuulmiskaitsevahendite valikul.
A-korrektsioon
Kuulmise säilitamise eesmärgil kasutatakse müra mõõtmisvahenditel filtriseadistust, mida nimetatakse A-korrektsiooniks. Selle seadistuse korral piirduvad mõõdetavad helid sagedusvahemikuga, kus inimese kõrvad on kõige tundlikumad ja mürast tingitud kuulmiskahjustuse oht kõige suurem.C-korrektsioon
C-korrektsiooniga filter vastab kõige paremini helide subjektiivsele vastuvõtule kõrgel helirõhutasemel ja seda kasutatakse tavaliselt nende helide mõõtmiseks, kus domineerivad madalad sagedused. Seda filtrit kasutatakse ka tipphelirõhu mõõtmiseks impulssheli korral, kui seadistuseks on valitud kiire ajakarakteristik.Aeglane ajakarakteristik
Müramõõturil kuvatav detsibelli näit on teatud aja jooksul mõõdetud keskmine helitaseme väärtus. Kuulmise säilitamise eesmärgil kasutatakse aeglase ajakarakteristiku seadistust, mis tähendab, et kuvapaneelil olev väärtus on 1 sekundi jooksul instrumendiga mõõdetud väärtuste keskmine.
Mida vaja läheb?
Euroopa nõukogu direktiiviga 2003/10/EÜ ei anta erijuhiseid selle kohta, kui tihti tuleks mürataseme mõõtmisi läbi viia. Tavaliselt viiakse riskihindamisi (mis võivad sisaldada mürataseme mõõtmist) läbi iga kord, kui muutuvad protsessid, protseduurid või kokkupuute kestused, mis võivad muuta töötaja müraga kokkupuute aega. Paljud ettevõtted otsustavad uuringuid läbi viia regulaarselt (iga ühe või kahe aasta järel), et tagada kõikide müraga kokkupuutuvate töötajate kaasamine kuulmise säilitamise programmidesse.
-
Euroopa nõukogu direktiivi 2003/10/EÜ põhinõuded
- Tööandja peab hindama ja vajaduse korral mõõtma mürataset, millega töötajad kokku puutuvad.
- Müra mõõtmiseks võetud proovid peavad iseloomustama töötaja isiklikku kokkupuudet.
- Riskihindamist ja müra mõõtmist peab läbi viima pädev isik/teenusepakkuja sobivate intervallide järel.
-
- Riskihindamise läbiviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmisele:
- • Müraga kokkupuute (sh impulssmüra) ulatus, liik ja kestus
- • Müraga kokkupuute piirväärtused ja meetmete lähteväärtused
- • Eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduvad mõjud
- • Teave müraemissiooni ja ohjemeetmete kohta
- • Piisava summutusega kuulmiskaitsevahendite olemasolu
- • Vastutus kuulmiskaitsevahendite kasutamise jõustamise eest kindlaksmääratud alades lasub rangelt tööandjal
- Tervisekontroll, sh audiomeetriline kontroll, tuleb läbi viia, kui töötaja müraga kokkupuude ületab meetmete ülemise lähteväärtuse, ja seda pakutakse profülaktilise meetmena töötajatele, kelle kokkupuude ületab meetmete alumise lähteväärtuse.
- Riskihindamise läbiviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmisele:
Minnes kaugemale
Tööandjad võivad rakendada ennetavat poliitikat, et müraga kokkupuutuvaid töötajaid paremini kaitsta. Müra mõõtmise parimad tavad sisaldavad järgmist:
-
Piirväärtuste alandamine
Mõned tööandjad on otsustanud rakendada lisakaitsemeetmena kokkupuute piirväärtusi, mis on väiksemad meetmete alumisest lähteväärtusest, et kaitsta töötajaid mürast põhjustatud kuulmiskaotuse (NIHL) eest.Ette planeerimine
Hoidke müra mõõtmise andmed ajakohastena, korrates uuringuid iga aasta või kahe tagant või vajadusel tihedamini, kui seadmed, tööprotsess või personal muutuvad. Korrake mürauuringuid pärast tehniliste ohjemeetmete rakendamist. Kalibreerige müramõõteseadmeid kord aastas. Teostage kalibreerimiskontrolle enne ja pärast iga mõõtmist, et kontrollida instrumentide usaldusväärsust.Olge põhjalikud
Tehke piisavalt mõõtmisi tagamaks, et müramõõte andmed iseloomustaksid töötaja kokkupuudet. Selleks võib vaja minna statistilist valimimeetodit. Dokumenteerige alad ja ametikohad, mille müratasemed ja/või kokkupuuted on väiksemad kui 8h 80 dB(A), ning samuti ka need, mille puhul need on suuremad või võrdsed väärtusega 8h 85 dB(A).Müramõõtetulemuste kasutamine
Looge müramõõtmisuuringuid sisaldav andmebaas, millele pääseb lihtsasti juurde ja mida on lihtne säilitada. Vaadake müramõõtmistulemused regulaarselt üle: tuvastage müratasemete muutused või tööülesanded, mis vajavad täiendavad kontrolli.Abi otsimine
Mõelge lepingu sõlmimisele müramõõtespetsialisti või ettevõttega, et saada juhiseid ja tellida üksikasjalikke uuringuid, mille tegemiseks teil endal puudub vajalik oskusteave. Kaasake töötajad müraprobleemide tuvastamisse ja lahenduste leidmisse.*Müraga kokkupuute infograafiku autoriõigus 3M 2017. Kõik õigused kaitstud.
Kas olete mõelnud...?
-
Kui palju müraga kokkupuuted erinevad?
- Kas iga ametikoha jaoks on määratud päevane ajaliselt kaalutud keskmine müraga kokkupuute tase?
- Kas olete mõõdistanud kõik aeg-ajalt aset leidvad või hooajalised mürarohked tegevused?
- Kas muutusi töövahetuste pikkuses on arvesse võetud?
- Kas on selge, missugused töökohad EI nõua kuulmise säilitamise programmis osalemist?
-
Kas olukord võiks parem olla?
- Kas madalamat müra piirväärtust võiks siduda ettevõtte sisekorraeeskirjadega?
- Kas te saate mürauuringute tulemusi kasutada müramõõtmise vajaduse kindlaksmääramisel?
- Kas müra häirib töötajate omavahelist suhtlemist?
-
Kes on mürast teadlik?
- Kas töötajad on teadlikud müraga kokkupuute suurusest ja kuidas ennast müra eest kaitsta?
- Kas mürauuringu tulemused on osa kuulmiskontrolli andmetest?
- Kas välja on pandud töötajaid hoiatavad sildid mürarohkete alade eest ja kas töötajad on varustatud sobivate kuulmiskaitsevahenditega?
- Kas töötajad teavad, kuidas ja millal kanda kuulmiskaitsevahendeid, mis kuuluvad kontrollmeetmete hulka?
TÄHTIS MÄRKUS.
See teave põhineb praegu valitud riigis kehtivatel nõuetel. Teise riigi nõuded või kohalikud nõuded võivad erineda. Järgige alati kasutusjuhendeid ja teadke riiklikke õigusakte. See lehekülg sisaldab ülevaadet üldisest teabest ja seda ei tohiks aluseks võtta konkreetsete otsuste tegemisel. Selle teabe lugemine ei tõenda ohutuse ja tervisekaitse alast pädevust. Teave on asjakohane avaldamise kuupäeva seisuga ja siin viidatud nõuded võivad tulevikus muutuda. Seda teavet ei saa võtta eraldiseisvana, sest sellega käib tihti kaasas täiendav ja/või selgitav teave. Järgida tuleb kõiki kohaldatavaid riiklikke seadusi ja eeskirju.
Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust kohaliku 3M kontoriga.
Ekspertkeskused: Töötaja tervis ja ohutus
Eesti - Eesti
